Neljas nädal

Õppematerjal

Installeerisin EndNote X2. Tänasega on jäänud veel 24 päeva proovimiseks. Tutvumine võtab päris palju aega. See on nii suur ja paljude võimalustega programm, et selle õppimine võtaks ise juba pea terve AP jagu aega, või vähemalt pool kindlasti. Suurimat muljet avaldas see, kuidas ta allikate loetelu ühest stiilist teise muudab. Ja kui palju veel neid stiile üldse on? Milleks nii palju?
Otsimisel üle maailma toimub otsimine 2799 raamatukogust. Nende hulgas leidsin ka Eesti raamatukogud:
Kunstiakadeemia raamatukogu
Eesti Rahvusraamatukogu
Tallinna Keskraamatukogu
TTÜ raamatukogu
Tartu Ülikooli raamatukogu
Otsides saab kohe kätte ka bibliograafilise kirje. Näitena otsisin autori Meier järgi kunstiakadeemia raamatukogust sain vastuseks 8 kirjet. Valinud kirje ja klikkinud sakil Preview sain vastavalt valitud stiilile (APA 5th):
Wagner, R., Ponnelle, J.-P., Kollo, R., Salminen, M., Meier, J., Becht, H., et al. (2007). Tristan und Isolde [Videosalvestis] : Handlung in drei Aufzügen. Hamburg: Deutsche Grammophon.

Zotero videoülevaade

Teiseks installeerisin FireFoxile Zotero. See meeldis mulle isegi rohkem, kuna on lihtsam ja integreeritud FireFoxiga. Probleem tekkis siis kui allalaetud pdf faili teise kataloogi tõstsin ja Zotero teda enam üles ei leidnud. Aga pärast uue koha ettenäitamist töötab jälle.
Ise salvestab ta failid kataloogi: C:\Documents and Settings\%USERPROFILE%\Application Data\Mozilla\Firefox\Profiles\xxxxxxxx.default\zotero\storage\... Igale failile või veebilehele on oma kataloog juhuslikult genereeritud nimega. See tähendab, et kui tahaks ise midagi failinime järgi üles otsida, tuleb süsteemi otsingut kasutada.

Registreerumine veebivahenditele ...
Otsustasin järeltööde nädalal, olles eelnevalt tutvunud teiste ajaveebidega, uurida CiteULike ja Connoteaga.

CiteULike
Registreerumine oli väga lihtne. Valisin kasutajanime ja parooli ja olingi kohe sees. Ainult et need robotitõrje tähed olid kaunis segased, aga õnneks sain kohe pihta.
Proovisin siis otsinguga leida midagi e-course kohta. Tulemus - 0(null)
Meeldiv oli paremas servas asuv märksõnapilv. Mind huvitav sõna technology oli üsna väikses kirjas, aga andis teavet 875 kirjutise kohta.
Otsin sõnadega dynamic metadata andis mitmeid (501) huvitavaid artikleid.
Uurisin neist ühte, kuidas sealt andmeid kätte saab. Valisin:
Client-side dynamic metadata in web 2.0
SieULike pakub BibTeX ja RIS kirjeid. RIS kirje on üsna inimlikult mõistetav ja näeb välja nii:

TY - CONF
ID - citeulike:2482562
L3 - citeulike-article-id:2482562
SN - 9781595935885
AD - New York, NY, USA
EP - 161
TI - Client-side dynamic metadata in web 2.0
PB - ACM
T2 - SIGDOC '07: Proceedings of the 25th annual ACM international conference on Design of communication
SP - 155
KW - dynamic-metadata
KW - metadata
KW - technology
KW - web20
AU - Stamey, John
AU - Lassez, Jean-Louis
AU - Boorn, Daniel
AU - Rossi, Ryan
PY - 2007///
UR - http://dx.doi.org/10.1145/1297144.1297176
ER -

Enamus on siin lihtsasti mõistetav. Siit pole ilmselt keeruline soovitud süsteemis viidet teha.
AU - author, PB - publisher, KW - keyword jne.
CiteULike võimaldab ka EndNote formaadis kirjet, aga minul selle avamine EndNotega igatahes ebaõnnestus - arvan, põhjusel et 30 päevane prooviaeg on läbi.

Connotea
Võrreldes CiteULike registreerumisega oli siin asi märksa põhjalikum. Nõuab lisaks täisnime, kaks korda e-posti aadressi ja siis saadab veel kinnitamiseks lingi e-postile.
Teisalt aga pakutakse kohe, et mine sisselogimisel uuri Site Guide, mis muide olid tehtud Camtasia Studio3 ekraanivideodena ja meeldisid mulle eriti, sest seal oli lisaks helile ekraanil kogu aeg ka etteloetav tekst. Arvestades minu inglise keele oskust oli see väga tervitatav viis.
Paar asja mis mulle siin huvitavat meelde jäi:

1. Teabe jätmine privaatseks teatud ajani (kuupäeva ja kellajani), jagamine grupiga ja täielik avalikustamine.
2. Huvitav oli märksõnade muutmise süsteem. Muutes märksõna, on võimalik lasta see automaatselt kõigi oma salvestatud allikate juures ära muuta!

Ja Külli ei saanud aru, mis on DOI.
The Digital Object Identifier (DOI^®) System is for identifying content objects in the digital environment. Põhjalikumalt vt saiti: http://www.doi.org/
Vaja talle ka vihjata.

Kolmas nädal kursusel

Nädala õppematerjal
Viitamissüsteemid ja viitekirjete vormistamine

Ülesanded
Koostada APA ja MLA viitamissüsteemile vastavad viitekirjed:
Kasutatud pakutud abivahendeid veebist: Son of Citation Machine ja OttoBib
Probleem tekkis sellega, et eeltoodud vahendid annavad tulemused inglise keeles.
MLA näeb ette allajoonimist, aga bloggeri vormindusvahendites seda pole. Ka tekstiredaktoritest tuntud Ctrl-U ei aita - siis tuli appi võtta html stiili kood.

1. Üks vabalt valitud raamat teie raamaturiiulist.
APA
Triipus, Indrek (2004). Programmeerimine algajatele Rapid-Q. Tallinn: Külim.
MLA
Triipus, Indrek. Programmeerimine algajatele Rapid-Q. Tallinn: Külim, 2004.

2. Amazonis müügil olev raamat.
APA
Silverman, David (2006). Interpreting Qualitative Data: Methods for Analyzing Talk, Text and Interaction (Paperback). London: Sage Publications Ltd.
MLA
Silverman, David. Interpreting Qualitative Data: Methods for Analyzing Talk, Text and Interaction (Paperback). Third edition. London: Sage Publications Ltd, 2006.

3. Vabalt valitud artikkel ajakirjast eLearning Papers.
APA
Toikkanen, T (30. september 2008). Lihtsus ja disain – avatud õppevahendite varamu LeMill edu võtmed. eLearning Papers, et, kasutatud 26. oktoober 2008, aadressil http://www.elearningpapers.eu/index.php?lng=et&page=doc&doc_id=12407&doclng=6
MLA
Toikkanen, T. "Lihtsus ja disain – avatud õppevahendite varamu LeMill edu võtmed." eLearning Papers et 30. september 2008 26 oktoober 2008 .

4.Vabalt valitud konverentsiartikkel CMC 2008 konverentsilt.

Cassata-Widera A. E. Concept Mapping and Early Literacy: A Promising Crossroads, Konverentsi materjalid: Third International Conference on Concept Mapping
Tallinn, Estonia and Helsinki, Finland Sept. 22-25, 2008, kasutatud 26. oktoober 2008 aadressil http://cmc.ihmc.us/cmc2008/cmc2008Program.html

5. Vabalt valitud ajaveebipostitus.
APA
Treporti, M (25. octobre 2008). Berlin and Czechoslovakia. Retrieved October 28, 2008, Web site: http://marcostampscorner.blogspot.com/2008/10/berlin-and-czechoslovakia.html
MLA
Treporti, Marco. "Berlin and Czechoslovakia." Marco's Stamps Corner. 25 Oct 2008. 28 Oct 2008 .

6. Vabalt valitud õppematerjal LeMill keskkonnast.
APA
Purma, Jukka (19 June 2008). Ways to protect the environment . Retrieved October 28, 2008, from LeMill Web site: http://lemill.net/content/webpages/ways-to-protect-the-environment/view
MLA
Purma , Jukka. "Ways to protect the environment ." LeMill. 19 June 2008. 28 Oct 2008 .

Parandatud:
Väljataga, T., Pata, K., Laanpere, M., Kaipainen, M. (2008). Theoretical Framework of the iCampFolio – New Approach to Comparison and Selection of Systems and Tools for Learning Purposes. Proceedings of EC-TEL conference, Springer LCNS.

Teise nädala töö

Nädala õppematerjal

1. Registreeru Delicious ja mõne teise ühisjärjehoidja kasutajaks ja tutvu mõlema keskkonna võimalustega.

Valisin oma katseobjektideks ühisjärjehoidjad Delicious ja Clipmarks

Delicious

Juba enne kasutajaks registreerumist lisasin oma FireFoxile Delicious tööriistariba (ma nimetaks neid parema meelega nupuribadeks).

Iga uus asi tahab harjumist saada. Kasutajanime Heikki37 sain kohe teisel katsel tehtud. Kasutajanimi "Heikki" oli muidugi hõivatud ja mu lemmiknumbri lisamine andis kohe positiivse tulemuse. Esimene spämmirobotite vastase koodi pilt oli ka nii segane, et ei saanud õiget tulemust.

OK ja siis läks lahti.
Import - lasksin tal teha Easy Import {Automatically import your old bookmarks (recommended)} ja ta tõmbas kogu mu FireFoxi järjehoidjad endale. Hea, et mul siin masinas pole nii palju järjehoidjaid, kui mõnes muus kohas. Huvitav, et kõigile järjehoidjatele, mis olid kusagil kataloogis (kaustas) pani ta vastava märgise (tag külge). Ja kaasa võttis ka sellised, mis asusid kataloogides: Most Visited, Recently bookmarked ... No seda poleks küll vaja olnud!
Ja need järjehoidjad, mis polnud kuhugi eriti paigutatud, märgistas vastavalt Bookmarks_menu ja Bookmarks_toolbar? Huvitavad märgised??? Ja siis on veel Unsorted_bookmarks - need on järjehoidjad, mida FF Bookmarks menüüs kusagil ei näitagi, vaid ainult siis kui avada Organize Bookmarks.

Kokkuvõttes võib öelda, et tegemist on vähemalt neljamõõtmelise süsteemiga.
Kiirmenüü: What's New? | Signed in as Heikki37 | Inbox | Settings | Help | Sign Out + Search
Delicious peamenüü: Home - Bookmarks - People - Tags
Kasutaja peamenüü: Bookmarks | Network | Tags | Subscriptions | Inbox
Oma järjehoidjate struktuur + nende lisamise ja kuvamise valiku vahendid
Save a new bookmark
Create public profile
Tag options
View as cloud | list
Sort by alpha | count
Show tags used at least: 1, 2, 5 times
Edit tags: rename | delete
Manage tag bundles...
Learn about options

Kuvamise tasemed (View, Regular view, Full view) ja sorteerimise järjekord (Most Recent, Alphabetical) on päris huvitav lahendus.

NB! Võimaldab mitmest erinevast lehitsejast korraga sees olla! FF, IE, Opera

Harjumuse jõud on suur.
Vaatamata lisavõimalustele (Järjehoidjate teistele saatmine ja teiste järjehoidjates sirvimine, töö erinevatest arvutitest ja lehitsejatest, populaarsete järjehoidjate avastamine jm) tundub esialgu FireFoxi süsteem mugavam, sest järjehoidjad on kogu aeg hierarhilise struktuurina käepärast navigeerimise riba ja sakkide (Tabs) riba vahel.
Praegu siin, koduses arvutis pole mul järjehoidjates "surnud" linke. Huvitav, kuidas Delicious nendesse suhtub? Pärast kontrollimist selgus, et täiesti ükskõikselt - laseb panna järjehoidjatesse.

Clipmarks

Alustamisel pakub eraldi nuppude paigaldamist FF ja IE lehitsejatesse
FF Add-on 62 kB FF restart(taasavab aknad) - lisas navigeerimisribale nupu
IE 1,1 MB Clipmarks.exe järgneb install + arvuti restart

Pärast klipi saatmist pakub "Make emailing clips easier by importing your contacts", aga ainult keskkondadest: GMail, Yahoo!Mail, AOLMail, Hotmail ja Outlook/Outlook expressist. Mida mul aga ühtegi ei ole.
Võimaldab veel: Save this clip / Post to a blog / Email it / Print it
Siit saab kontekstimenüüst ka Deliciosse lisada

2. Kirjuta ajaveebi sissekanne, milles võrdled Delicious ja tema konkurendi võimalusi ja too välja oma eelistused.

1. Delicious:

plussid

• võimalus salvestada järjehoidjaid üle veebi suvalisest arvutist
• märgistada (tag)
• jagada teistele ja vaadata teiste kasutajate järjehoidjaid
• leida populaarsemaid kogu järjehoidjate süsteemis (ranking)
  

miinused

• kataloogisüsteem on ebamugav (delicouse nupuribal pole järjehoidjad hierarhiliselt paigutatud). Seda on nad küll Deliciouse lehel, aga siis tuleb vastav leht avada ja FireFoxist impordituna on nad märgistatud kui Bookmarks_menu ja Bookmarks_toolbar!?
• importimisel veebilehitsejatest tehakse kataloogid märgisteks, aga eksportimisel vastupidi mitte!
  
• järjehoidjate loetelu avaneb märksa kauem kui valimisel Bookmarks Toolbar nupuribalt. Ja kui iga kord tuleb selleks veel avada Deliciouse lehekülg?
  
• RSS järjehoidjad ei tööta nii nagu seda võimaldab FireFox (live bookmarks).

Nendel, mugavusi kärpivatel põhjustel kahtlen, kas on mõtet seda süsteemi kasutada. Bookmarks.html faili kopeerimisega oma profiili kataloogist veebikataloogi saaks ka oma järjehpidjaid avalikustada ja teha omale kättesaadavaks teistes arvutites. See on küll õige veidi tülikam, kuid seda pole vaja kuigi sageli teha.
Näiteks: http://www.tmk.edu.ee/~heikki/bookmarks.html

2. Clipmarks

plussid

• võimaldab järjehoidjasse panna mitte ainult URL-i vaid ka kuni 1000 märki teksti
• videoklipi stiili kasutamine selle juures on meeldiv vaheldus
  
• võimaldab lisaks postitada blogisse, saata e-postiga ja trükkida välja (viimast ei katsetanud)
• võimalik on panna videoklipi stiilis aken kodulehele: http://www.tmk.edu.ee/~heikki/
• installeerimisel pannakse navigeerimise nupuribale nupp
  
• teksti valimine on intuitiivselt tajutav, Clipmarksi oma nupuribal saab jälgida kui palju märke on valitud
• ... võimaldab üles laadida oma pildi (aga see võib olla ka küsitav, privaatsust vähendav võimalus)
• võimalik saata järjehoidjat teistesse süsteemidesse, ka Delicious-esse
  

miinused

• installeerimine on IE puhul tülikas (FF puhul tavaline Add-on'i paigaldus)
• postitamise süsteem on keerukas ja mul õnnestus see alles kolmandal katsel
• võimaldab importida e-posti kontakte ainult järgmistest postisüsteemidest: GMail, Yahoo!Mail, AOLMail, Hotmail ja Outlook/Outlook Express {mina näiteks ühtegi neist ei kasuta}
  

Clipmarks'i võiks kasutada soovi korral selleks, et lisada veebist lühikesi tekstilõike oma veebilehele või blogisse, aga ka saatmiseks e-postiga. Siin järgnev näide meie kursuse materjalist:

clipped from lemill.net

Folksonoomia

Tavainimese mälu toimib paraku erinevalt raamatukogu kaartkataloogidest. Sageli ei mäleta me isegi raamatu autorit, vaid meie jaoks on raamat meeles kui "roheline pehmete kaantega sotsioloogia õpik". Internetis võib igaüks erinevat sisu avaldada ning puuduvad bibliograafid, kes selle kohta "kataloogikaarte koostaks". Seetõttu vajatakse veebis paindlikumat visi materjalide kirjeldamiseks kui UDK-laadsed rangelt tsentraliseeritud liigitussüsteemid. Liigitussüsteemide kasutamine veebis loob täiendavaid võimalusi materjalide leidmiseks, muidu peaksid kasutajad vaid otsingumootorite võimalustega piirduma.

Esimese nädala töö

Nädala õppematerjal
Muide, see link on tehtud atribuudiga target="_blank" aga tundub, et blogis see ei tööta!

1. Palu ühel oma kooli üliõpilasel ja ühel õppejõul oma sõnadega seletada, miks on viitamine oluline.

Õpilane Armin:
... viitamine tähendab minujaoks oma sõnadega nagu laenamine teistelt autoritelt, kes on osanud lühitalt ja täpselt väljendada antud olukorda. Lause mõtte on lühike ja tabav, mis annab edasi mingit ideed. Samas on oluline märkida ka autor kellelt laenatud, kui on see teada, et originaalsust säilitada.

Õpetaja Külli:
Viitamine on oluline info algallika näitamiseks, kui mõte mida väljendad, pole sinu originaalmõte.


2. Leia veebist üks korrektselt algallikatele viitav õppematerjal ja üks mittekorretselt viitav õppematerjal. Mis on mittekorrektselt viitava materjali puudused?

Korrektne:
Nele Parrest & Anno Aedmaa ÜLEVAATLIK ÕPPEMATERJAL HALDUSÕIGUSEST
Kasutatud on joonealust viitamist ühtlaselt kogu töös. Samas aga töö lõpus pole allikate loetelu.

Ülo Kristjuhan
Kaasaegse ergonoomika alused
Et tegemist on juba aastal 2000 TTÜ kirjastuse poolt välja antud materjaliga, tundub et seal on viitamine korras. Kasutatud on APA stiilis viitamist. Kui norida, siis kohati on kasutatud suunamist "vaata"!
lk 3 (vt Bird, 1998)
Kohati aga lihtsalt viidet
lk 39 (Benito jt, 1997)
Kas see on päris korrektne? Ühe töö osas võiks olla ühtne stiil, nagu soovitab ka Innar Liiv. Vt kirjatöö lõppu.

Jätab soovida:
Õppematerjal Eesti maalammas
Pildil on juures viide allikale /Picture: Eesti Maalamba Ühing - samas võiks veebis olla ka link, mitte ainult tekstiline viide/, kuid tekstis: "Juba 1935. aastal kirjeldas põllumajandusteadlane E. Liik maalammast..." ei ole ei linki, ega viidet teosele, kust see kirjeldus on võetud.

3. Millised nõudmised sead Sa oma üliõpilastele kirjalike tööde vormistamiseks ja viitamiseks? Kas Sinu õppeasutuses on kehtestatud üldised tööde vormistamise ja viitamise nõuded?
Neid on päris põhjalikult kirjeldatud kooli kodulehel avalikustatud juhendis:
Kirjalike tööde koostamise ja vormistamise juhend
Selles on toodud muu hulgas ka viidete kasutamise juhised. Juhendit on regulaarselt üle vaadatud ja täiendatud. Viimati sai seda tehtud eelmisel õppeaastal ning juhend hakkas kehtima käesolevast aastast (juhend_2007vol2).

Vormistamist käsitleb selles juhendis kolmas peaükk.
3. TÖÖ VORMISTAMINE
3.1 Üldised vorminõuded
3.2 Tiitelleht
3.3 Sisukord
3.4 Viitamine
3.5 Tabelid
3.6 Joonised
3.7 Valemid
3.8 Kirjanduse loetelu
3.9 Lisad

Tundub, et IT inimesed eelistavad APA stiili [APA - American Psychological Association].
Innar Liiv: {http://innar.com/doku.php?id=research 12.10.2008}
Teiste mõtete kasutamisel ning viitamisel on ka peale sisulise külje oluline tehniline vormistus, s.t. vastus küsimusele “kuidas viidata?!”. Aktsepteeritud viitamise tehnikaid on mitmeid. Kui teil mingi formaat on juba “käes” ning olete harjunud seda kasutama, siis probleemi pole - kasutage, kuid olge samas süsteemis töö lõpuni järjepidevad. Kes pole väga viitamisega pidevalt tegelenud ning on “valge lehena” nõus järgmima suvalist viitamissüsteemi, siis lihtsuse ja loetavuse mõttes soovitan APA stiili.

Lisaks huvitavaid linke, mis leitud töö käigus:
Arutelu: http://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia_arutelu:Viitamine
Wikipeedia tsiteerimisstiilid: http://et.wikipedia.org/wiki/MediaWiki:Cite_text

Allikate ja viitamise kursus

Selle kursuse ainevaldkond on uus ja kindlasti huvipakkuv.
Kursuse lingid:

• http://beta.wikiversity.org/wiki/T%C3%B6%C3%B6_allikatega%2C_viitamine_ja_viidete_haldamine_e-%C3%B5ppes
• http://lemill.net/community/people/Hans/collections/too-allikatega-viitamine-ja-viidete-haldamine-e-oppes
• http://viitamiskursus.edublogs.org/

Olen korduvalt mõelnud del.icio.us peale, aga pole senini kasutamiseni jõudnud.
Kasutan näiteks kolmes eri arvutis erinevaid veebilehitsejaid (Seamonkey, Firefox) ja siis võib mõni järjehoidja küll õigel ajal leidmata jääda. Aastatega on neid paras ports ka kogunenud. Samas olen harjunud FireFoxi järjehoidjatega. Eriti meeldib mulle RSS-i integratsioon FireFoxi.


Siia lisan siis viite selle ilusa ja poolläbipaistva auto allikale:
http://homepage.ntlworld.com/bobosola/pngtestfixed.htm (12.10.2008)
Esimese nädala kavas on flashmeeting videokonverents, aga kuna oleme haridustehnoloogidega 4.-10. oktoobrini Inglismaal, kus Internet on tõenäoliselt meie jaks kättesaamatu {hotellis küsitakse 5£ tunnis} võib tekkida raskus selles osalemisega.

Mõni tund hiljem: meenub, et aastal 2005 sai kursuse E-õppe metoodikad ja tehnoloogiad raames Flashmeetingut katsetatud. Ja isegi tollased vestlused ja videod on veebis alles.