Lõpunädal

Tutvumine teiste ajaveebidega ja kommentaarid - tegin üsna mitu!
Võlad:
Poolik töö neljandast nädalast - tehtud!
Poolik töö kuuendast nädalast - tehtud!

Mis veel meelde jäi?
Selles ajaveebis siin on üsna vähe vormindamisvahendeid: font, kirjasuurus, värv ...
Siis said CSS-i koodid appi võetud ja saab EditHtml abil igasuguseid trikke tehtud. Nt selle neljanda nädala kirjatükis kasutasin kirjasuuruse, reakõrguse ja taande muutmist.
Lähiajal läheb mul ilmselt seda kõike vaja!!!

Mis veel miinusmärgiga meelde jäi.
Kursuse agregaatorlehele http://www.pageflakes.com/hanspoldoja/25013868 jooksid kokku mõnedel osalejatel nii selle kui ka personaalsete õpikeskkondade kursuse ajaveebid. Osa olidki vist valesse kohta sattunud, osadel osalejatel aga olid mõlemad kursused ühes ajaveebis.

Mis veel võis probleemiks olla.
Minul seda probleemi ei tekkinud, aga kindlasti oli neid, kellel oma arvutisse tarkvara installeerimise õigusi ei ole. Mõtlen, et sel juhul oli üsna võimatu mõne ülesande täitmine. IT toe tüütamine võib ju väga tülikas olla. Hea oleks kui korraldajad saaksid selles osas tagasisidet.

Bloggeris lähevad üleslaadimisel liikuvad gif pildid rikki. Kurb!

Kaheksas nädal

1. Flashmeetingu ajad on mõlemad kaunis ebasobivad, aga aega tuleb võtta!

2. Huvitav nähtus seoses kursuse wikiversity lehega: http://beta.wikiversity.org/wiki/...

Mäletan, et eile registreerisin end sel lehel reedeseks veebikohtumiseks. Täna teen lehekülje lahti - minu nime pole. Kui pole, siis tuleb järelikult end uuesti kirja panna. Klõpsan lingil Edit ja ennäe imet, minu nimi seal viimasena sees:
# Heikki Eljas
Panen redigeerimise kinni - jälle nime pole.
Lõpuks sain pihta, et rea lõppu tuleb täiendav Enter klahvi vajutus panna!
Huvitav kas see kõigs wikides nii on?

3. Nipp seoses sellesama ajaveebiga "Blogger"
Kui lisada pilte, siis redigeerimisrežiimis pole, aga pärast on piltidel hall raamjoon ümber. Katsetasin tükk aega kuidas neist lahti saada. Selleks tuleb minna režiimi Edit Html ja lisada pildi koodi: class='icon-action'
See kaotab pildi ümbert halli joone ära!

Seitsmes nädal - õpiobjektid

Õppematerjal
Õpiobjektide repositooriumid ja referatooriumid

Mõisted
Repositoorium - andmebaasirakendus elektrooniliste õppematerjalide ja neid kirjeldavate metaandmete hoidmiseks
Referatoorium - andmebaas õpiobjektide metaandmete hoidmiseks

1. Merlot viitab objektile: Basic CMOS Technology
Objekt ise asub Hamburgi Ülikooli lehel: University of Hamburg. Faculty of Mathematics, Informatics and Natural Science. Department Informatics.
Kaitstud autoriõigustega: Copyright © by University of Hamburg
APA viide:
Norman, Hendrich (1997, Mai 02). CMOS technology demonstration:. Retrieved November 30, 2008, from Arbeitsbereich Technische Aspekte Multimodaler Systeme Web site: http://tech-www.informatik.uni-hamburg.de/applets/cmos/cmosdemo.html

2. OERCommons rubriigis Science and Technology oli parajasti 11997 objekti. Silma hakkas, et seal oli väga palju MIT materjale, sh terveid kursuseid. Otsingu transistor tulemuseks oli 59 objekti/kursust.
Valisin objekti: Transistor I-V Characteristics. Probleemiks oli leida loomise aeg. Lehel leidus ainult viimase muutmise aeg: Last edited by Gerard Wysocki on Aug 22, 2007 9:59 am GMT-5
APA viide:
Wilson, Bill (2007, Aug 22). Transistor I-V Characteristics. Retrieved November 30, 2008, from Connexions - Sharing Knowledge and Building Communities Web site: http://cnx.org/content/m1016/latest/
Materjal on levitatav Creative Commons litsentsi alusel.
Creative Commons Attribution 1.0 !

Hiljem leidsin veel väikses kirjas rea:
More about this content: Metadata | Version History

Ja seal all veel erinevais stiilides viited:

• How to cite and attribute this content
  

American Chemical Society (ACS) Style Guide:

Wilson, B. Transistor I-V Characteristics, Connexions Web site. http://cnx.org/content/m1016/2.15/, Aug 22, 2007.

American Medical Assocation (AMA) Manual of Style:

Wilson B. Transistor I-V Characteristics [Connexions Web site]. August 22, 2007. Available at: http://cnx.org/content/m1016/2.15/.

American Psychological Assocation (APA) Publication Manual:

Wilson, B. (2007, August 22). Transistor I-V Characteristics. Retrieved from the Connexions Web site: http://cnx.org/content/m1016/2.15/

Chicago Manual of Style (Bibliography):

Wilson, Bill. "Transistor I-V Characteristics." Connexions. August 22, 2007. http://cnx.org/content/m1016/2.15/.

Chicago Manual of Style (Note):

Bill Wilson, "Transistor I-V Characteristics," Connexions, August 22, 2007, http://cnx.org/content/m1016/2.15/.

Chicago Manual of Style (Reference, in Author-Date style):

Wilson, B. 2007. Transistor I-V Characteristics. Connexions, August 22, 2007. http://cnx.org/content/m1016/2.15/.

Modern Languages Association (MLA) Style Manual:

Wilson, Bill. Transistor I-V Characteristics. Connexions. 22 Aug. 2007.

3. Melt Otsisin eestikeelseid materjale füüsikas. Leidus 56 objekti. Tundub, et siin on päris suur osa PowerPoint esitusi. Hakks silma objekt Sequence and parallel connections. Tegelikult peaks olema Serial and .... Pole kunagi kohanud inglise keeles sellist sõnastust. Ka Google otsing ei andnud Sequence connectioni kohta midagi seoses elektriahelatega. Peaks autoritele märku andma, ehk teatama veast.
Meeldib portaali ülesehitus, kus igal objekti juures on lingid

• Hinda
• Täpsem info
• Märgi lemmikuks
• Teata veast

Täpsem info avaneb hüpikaknas ja siit saab ka viiteinfo:
Parv, Enn (2008, Oct 29). Juhtide jada- ja rööpühendus. Retrieved November 30, 2008, from Melt portal Web site: http://ait.opetaja.ee/WaramuWeb/metadata?catalog=1&id=c0db4ea4491925f318ad2e00b1315e09ae32da1d
Materjal on levitatav Creative Commons litsentsi alusel:
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-sa/2.5

4. Ariadne otsing sõnaga Transistor annab vastuse 25 objekti kohta, kuid seal on kõigil juures märge "Members only"
.

Kuues nädal - Teadusartiklite andmebaaside kasutamine

Õppematerjal
Teadusartiklite andmebaaside kasutamine

Kõigepealt on nädala ülesandes allikate vahel vastuolu:

• Wikiversitys on ülesanne: 1. Leia teadusartiklite andmebaasidest 5 oma valdkonna teadusajakirja. 2. Liigita leitud teadusajakirjad vastavalt ETIS klassifikatsioonile.
• Kursuse blogis on ülesanne sõnastatud: ...leidmaks viis erinevat teadusartiklit teid isiklikult huvitaval uurimisteemal ... ...määrake iga artikli kategooria Eesti Teadusinfosüsteemi ETIS...

Eesti Teadusinfosüsteemi teadustegevuse tulemuste klassifikaator liigitab artikleid allika liigi järgi (ajakirjad, raamatud, monograafiad, mitmesugused kogumikud, teadusväljaanded, konverentsiteesid, entsüklopeediaartiklid, õpikud jne...). Nii et küsimus jääb õhku! Tundub, et peab vist viis artiklit valima ja klassifitseerima nende avaldamiskoha.

Ja teiseks tundub mulle (IMHO), et sellest teemast oleks meie kursus võinud alata. :-(

Võtsin siis vaatluse alla Google Scholar ja DOAJ otsimissüsteemid. Otsisõnadeks valisin teaching ja electronics.
Esimene üllatus oli see et GS andis umbes 216000 tulemust ja DOAJ ainult 8 tulemust. Ahendasin siis otsingut GS jaoks kasutades otsingusõnu kujul: technology "teaching of electronics". Sel puhul sain veidi mõistlikuma tulemuse - 337.

Lähemaks vaatlemiseks valisin artiklid, mille viited APA stiilis. ISI Web of Science andmebaasile kahjuks juurdepääs puudub.

1. Pota, H.R. (Feb 1997).Computer-aided analog electronics teaching. IEEE Transactions on Education. 40, 22-35.
ETIS 1.1 või 1.2

2. Barker, Philip, & Manji , K (November 1991). Designing Electronic Books. Innovations in Education and Teaching International,. 28, 273 - 280.
ETIS 1.1 või 1.2

3. Castro, M., Hilario, A., Acha, S., Perez, J., Colmenar, A., & Losada, P. (Oct 2001). Multimedia design and development for distance teaching of electronics. Frontiers in Education Conference, 2001, 2, 13-18.
ETIS 5.1 või 5.2

4. Horowitz, P., & Hill, W. (1989). The Art of Electronics.Cambridge: Cambridge University Press.
ETIS 6.4

5. Alamäki, Ari (Fall 1999). Technology Education in the Finnish Primary Schools. Journal of Technology Education, 11, Retrieved 10.12.2008, from http://scholar.lib.vt.edu/ejournals/JTE/v11n1/alamaki.html
ETIS 5.1 või 5.2

Viies nädal - allikakriitiline lähenemine

Õppematerjalid:
allikakriitiline lähenemine | autoriõigused | avatud sisulitsentsid

Allikakriitilisest lähenemisest.
Oma eksimust allika õigsuse hindamisel praegu ei meenu. Küll aga seostub allikakriitilisusega järgnev näide. Aastal 1999 käis tohutu melu ümber aastatuhandevahetuse, põhinedes vääral kujutlusel et 1. jaanuaril 2000 algab uus aastatuhat. Ajakirjandusel oli ka sel teemal suu üsna vett täis ja väga-väga üksikud julgesid seda nimetada näiteks nelja numbri vahetuseks. Ka mitmete tuttavatega tekkis sel teemal vaidlusi. Otsisin siis autoriteetseid allikaid oma idee kinnituseks. Autoriteediks minu jaoks oli U.S. Naval Observatory kus artiklis The 21st Century and the 3rd Millennium - When Did They Begin? on selgelt kirjas: Similarly, the 1st millennium comprised the years AD 1-1000. The 2nd millennium comprises the years AD 1001-2000. The 3rd millennium began with AD 2001 and will continue through AD 3000.
Isegi meie tollane president Lennart Meri ütles ühes telesaates välja, et uus sajand ja aastatuhat algavad 01.01.2000. Tegemist oli aga ikka rohkem ärilise kampaaniaga, et vähese mõtlemisega inimestele rohkem kaupu ja teenuseid pähe määrida. Eesti Näitused reklaamisid pidulikku sajanduvahetuse üritust, mille peale saatsin neile märgukirja viitega eeltoodud allikatele, et see pole ju veel sajandivahetus. Sain vastuse, et nii teevad ju kõik. Ja sinnapaika see jäi. Paar kuud pärast seda melu sain aga samadelt korraldajatelt kirja, milles nad avaldasid mulle tunnustust, et olin sel teemal õige asja eest sõna võtnud.

Avatud sisulitsentsid.
Leidsin huvitavaid pilte, mida saaks kasutada.
Litsentsi on oma tehtud pildile vabaks andnud hispaaniakeelse Wikipedia autor Txo. See pole ilmselt päris õige nimi, aga otsides ma päris nime ei leidnudki.

I, the copyright holder of this work, hereby release it into the public domain. This applies worldwide.

In case this is not legally possible:
I grant anyone the right to use this work for any purpose, without any conditions, unless such conditions are required by law.

Son of Citation abiga tegin APA kirje
Txo, (2007,12). Image:331 FO.jpg. Retrieved November 9, 2008, from Wikimedia Commons Web site: http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:331_FO.jpg

Neljas nädal

Õppematerjal

Installeerisin EndNote X2. Tänasega on jäänud veel 24 päeva proovimiseks. Tutvumine võtab päris palju aega. See on nii suur ja paljude võimalustega programm, et selle õppimine võtaks ise juba pea terve AP jagu aega, või vähemalt pool kindlasti. Suurimat muljet avaldas see, kuidas ta allikate loetelu ühest stiilist teise muudab. Ja kui palju veel neid stiile üldse on? Milleks nii palju?
Otsimisel üle maailma toimub otsimine 2799 raamatukogust. Nende hulgas leidsin ka Eesti raamatukogud:
Kunstiakadeemia raamatukogu
Eesti Rahvusraamatukogu
Tallinna Keskraamatukogu
TTÜ raamatukogu
Tartu Ülikooli raamatukogu
Otsides saab kohe kätte ka bibliograafilise kirje. Näitena otsisin autori Meier järgi kunstiakadeemia raamatukogust sain vastuseks 8 kirjet. Valinud kirje ja klikkinud sakil Preview sain vastavalt valitud stiilile (APA 5th):
Wagner, R., Ponnelle, J.-P., Kollo, R., Salminen, M., Meier, J., Becht, H., et al. (2007). Tristan und Isolde [Videosalvestis] : Handlung in drei Aufzügen. Hamburg: Deutsche Grammophon.

Zotero videoülevaade

Teiseks installeerisin FireFoxile Zotero. See meeldis mulle isegi rohkem, kuna on lihtsam ja integreeritud FireFoxiga. Probleem tekkis siis kui allalaetud pdf faili teise kataloogi tõstsin ja Zotero teda enam üles ei leidnud. Aga pärast uue koha ettenäitamist töötab jälle.
Ise salvestab ta failid kataloogi: C:\Documents and Settings\%USERPROFILE%\Application Data\Mozilla\Firefox\Profiles\xxxxxxxx.default\zotero\storage\... Igale failile või veebilehele on oma kataloog juhuslikult genereeritud nimega. See tähendab, et kui tahaks ise midagi failinime järgi üles otsida, tuleb süsteemi otsingut kasutada.

Registreerumine veebivahenditele ...
Otsustasin järeltööde nädalal, olles eelnevalt tutvunud teiste ajaveebidega, uurida CiteULike ja Connoteaga.

CiteULike
Registreerumine oli väga lihtne. Valisin kasutajanime ja parooli ja olingi kohe sees. Ainult et need robotitõrje tähed olid kaunis segased, aga õnneks sain kohe pihta.
Proovisin siis otsinguga leida midagi e-course kohta. Tulemus - 0(null)
Meeldiv oli paremas servas asuv märksõnapilv. Mind huvitav sõna technology oli üsna väikses kirjas, aga andis teavet 875 kirjutise kohta.
Otsin sõnadega dynamic metadata andis mitmeid (501) huvitavaid artikleid.
Uurisin neist ühte, kuidas sealt andmeid kätte saab. Valisin:
Client-side dynamic metadata in web 2.0
SieULike pakub BibTeX ja RIS kirjeid. RIS kirje on üsna inimlikult mõistetav ja näeb välja nii:

TY - CONF
ID - citeulike:2482562
L3 - citeulike-article-id:2482562
SN - 9781595935885
AD - New York, NY, USA
EP - 161
TI - Client-side dynamic metadata in web 2.0
PB - ACM
T2 - SIGDOC '07: Proceedings of the 25th annual ACM international conference on Design of communication
SP - 155
KW - dynamic-metadata
KW - metadata
KW - technology
KW - web20
AU - Stamey, John
AU - Lassez, Jean-Louis
AU - Boorn, Daniel
AU - Rossi, Ryan
PY - 2007///
UR - http://dx.doi.org/10.1145/1297144.1297176
ER -

Enamus on siin lihtsasti mõistetav. Siit pole ilmselt keeruline soovitud süsteemis viidet teha.
AU - author, PB - publisher, KW - keyword jne.
CiteULike võimaldab ka EndNote formaadis kirjet, aga minul selle avamine EndNotega igatahes ebaõnnestus - arvan, põhjusel et 30 päevane prooviaeg on läbi.

Connotea
Võrreldes CiteULike registreerumisega oli siin asi märksa põhjalikum. Nõuab lisaks täisnime, kaks korda e-posti aadressi ja siis saadab veel kinnitamiseks lingi e-postile.
Teisalt aga pakutakse kohe, et mine sisselogimisel uuri Site Guide, mis muide olid tehtud Camtasia Studio3 ekraanivideodena ja meeldisid mulle eriti, sest seal oli lisaks helile ekraanil kogu aeg ka etteloetav tekst. Arvestades minu inglise keele oskust oli see väga tervitatav viis.
Paar asja mis mulle siin huvitavat meelde jäi:

1. Teabe jätmine privaatseks teatud ajani (kuupäeva ja kellajani), jagamine grupiga ja täielik avalikustamine.
2. Huvitav oli märksõnade muutmise süsteem. Muutes märksõna, on võimalik lasta see automaatselt kõigi oma salvestatud allikate juures ära muuta!

Ja Külli ei saanud aru, mis on DOI.
The Digital Object Identifier (DOI^®) System is for identifying content objects in the digital environment. Põhjalikumalt vt saiti: http://www.doi.org/
Vaja talle ka vihjata.

Kolmas nädal kursusel

Nädala õppematerjal
Viitamissüsteemid ja viitekirjete vormistamine

Ülesanded
Koostada APA ja MLA viitamissüsteemile vastavad viitekirjed:
Kasutatud pakutud abivahendeid veebist: Son of Citation Machine ja OttoBib
Probleem tekkis sellega, et eeltoodud vahendid annavad tulemused inglise keeles.
MLA näeb ette allajoonimist, aga bloggeri vormindusvahendites seda pole. Ka tekstiredaktoritest tuntud Ctrl-U ei aita - siis tuli appi võtta html stiili kood.

1. Üks vabalt valitud raamat teie raamaturiiulist.
APA
Triipus, Indrek (2004). Programmeerimine algajatele Rapid-Q. Tallinn: Külim.
MLA
Triipus, Indrek. Programmeerimine algajatele Rapid-Q. Tallinn: Külim, 2004.

2. Amazonis müügil olev raamat.
APA
Silverman, David (2006). Interpreting Qualitative Data: Methods for Analyzing Talk, Text and Interaction (Paperback). London: Sage Publications Ltd.
MLA
Silverman, David. Interpreting Qualitative Data: Methods for Analyzing Talk, Text and Interaction (Paperback). Third edition. London: Sage Publications Ltd, 2006.

3. Vabalt valitud artikkel ajakirjast eLearning Papers.
APA
Toikkanen, T (30. september 2008). Lihtsus ja disain – avatud õppevahendite varamu LeMill edu võtmed. eLearning Papers, et, kasutatud 26. oktoober 2008, aadressil http://www.elearningpapers.eu/index.php?lng=et&page=doc&doc_id=12407&doclng=6
MLA
Toikkanen, T. "Lihtsus ja disain – avatud õppevahendite varamu LeMill edu võtmed." eLearning Papers et 30. september 2008 26 oktoober 2008 .

4.Vabalt valitud konverentsiartikkel CMC 2008 konverentsilt.

Cassata-Widera A. E. Concept Mapping and Early Literacy: A Promising Crossroads, Konverentsi materjalid: Third International Conference on Concept Mapping
Tallinn, Estonia and Helsinki, Finland Sept. 22-25, 2008, kasutatud 26. oktoober 2008 aadressil http://cmc.ihmc.us/cmc2008/cmc2008Program.html

5. Vabalt valitud ajaveebipostitus.
APA
Treporti, M (25. octobre 2008). Berlin and Czechoslovakia. Retrieved October 28, 2008, Web site: http://marcostampscorner.blogspot.com/2008/10/berlin-and-czechoslovakia.html
MLA
Treporti, Marco. "Berlin and Czechoslovakia." Marco's Stamps Corner. 25 Oct 2008. 28 Oct 2008 .

6. Vabalt valitud õppematerjal LeMill keskkonnast.
APA
Purma, Jukka (19 June 2008). Ways to protect the environment . Retrieved October 28, 2008, from LeMill Web site: http://lemill.net/content/webpages/ways-to-protect-the-environment/view
MLA
Purma , Jukka. "Ways to protect the environment ." LeMill. 19 June 2008. 28 Oct 2008 .

Parandatud:
Väljataga, T., Pata, K., Laanpere, M., Kaipainen, M. (2008). Theoretical Framework of the iCampFolio – New Approach to Comparison and Selection of Systems and Tools for Learning Purposes. Proceedings of EC-TEL conference, Springer LCNS.

Teise nädala töö

Nädala õppematerjal

1. Registreeru Delicious ja mõne teise ühisjärjehoidja kasutajaks ja tutvu mõlema keskkonna võimalustega.

Valisin oma katseobjektideks ühisjärjehoidjad Delicious ja Clipmarks

Delicious

Juba enne kasutajaks registreerumist lisasin oma FireFoxile Delicious tööriistariba (ma nimetaks neid parema meelega nupuribadeks).

Iga uus asi tahab harjumist saada. Kasutajanime Heikki37 sain kohe teisel katsel tehtud. Kasutajanimi "Heikki" oli muidugi hõivatud ja mu lemmiknumbri lisamine andis kohe positiivse tulemuse. Esimene spämmirobotite vastase koodi pilt oli ka nii segane, et ei saanud õiget tulemust.

OK ja siis läks lahti.
Import - lasksin tal teha Easy Import {Automatically import your old bookmarks (recommended)} ja ta tõmbas kogu mu FireFoxi järjehoidjad endale. Hea, et mul siin masinas pole nii palju järjehoidjaid, kui mõnes muus kohas. Huvitav, et kõigile järjehoidjatele, mis olid kusagil kataloogis (kaustas) pani ta vastava märgise (tag külge). Ja kaasa võttis ka sellised, mis asusid kataloogides: Most Visited, Recently bookmarked ... No seda poleks küll vaja olnud!
Ja need järjehoidjad, mis polnud kuhugi eriti paigutatud, märgistas vastavalt Bookmarks_menu ja Bookmarks_toolbar? Huvitavad märgised??? Ja siis on veel Unsorted_bookmarks - need on järjehoidjad, mida FF Bookmarks menüüs kusagil ei näitagi, vaid ainult siis kui avada Organize Bookmarks.

Kokkuvõttes võib öelda, et tegemist on vähemalt neljamõõtmelise süsteemiga.
Kiirmenüü: What's New? | Signed in as Heikki37 | Inbox | Settings | Help | Sign Out + Search
Delicious peamenüü: Home - Bookmarks - People - Tags
Kasutaja peamenüü: Bookmarks | Network | Tags | Subscriptions | Inbox
Oma järjehoidjate struktuur + nende lisamise ja kuvamise valiku vahendid
Save a new bookmark
Create public profile
Tag options
View as cloud | list
Sort by alpha | count
Show tags used at least: 1, 2, 5 times
Edit tags: rename | delete
Manage tag bundles...
Learn about options

Kuvamise tasemed (View, Regular view, Full view) ja sorteerimise järjekord (Most Recent, Alphabetical) on päris huvitav lahendus.

NB! Võimaldab mitmest erinevast lehitsejast korraga sees olla! FF, IE, Opera

Harjumuse jõud on suur.
Vaatamata lisavõimalustele (Järjehoidjate teistele saatmine ja teiste järjehoidjates sirvimine, töö erinevatest arvutitest ja lehitsejatest, populaarsete järjehoidjate avastamine jm) tundub esialgu FireFoxi süsteem mugavam, sest järjehoidjad on kogu aeg hierarhilise struktuurina käepärast navigeerimise riba ja sakkide (Tabs) riba vahel.
Praegu siin, koduses arvutis pole mul järjehoidjates "surnud" linke. Huvitav, kuidas Delicious nendesse suhtub? Pärast kontrollimist selgus, et täiesti ükskõikselt - laseb panna järjehoidjatesse.

Clipmarks

Alustamisel pakub eraldi nuppude paigaldamist FF ja IE lehitsejatesse
FF Add-on 62 kB FF restart(taasavab aknad) - lisas navigeerimisribale nupu
IE 1,1 MB Clipmarks.exe järgneb install + arvuti restart

Pärast klipi saatmist pakub "Make emailing clips easier by importing your contacts", aga ainult keskkondadest: GMail, Yahoo!Mail, AOLMail, Hotmail ja Outlook/Outlook expressist. Mida mul aga ühtegi ei ole.
Võimaldab veel: Save this clip / Post to a blog / Email it / Print it
Siit saab kontekstimenüüst ka Deliciosse lisada

2. Kirjuta ajaveebi sissekanne, milles võrdled Delicious ja tema konkurendi võimalusi ja too välja oma eelistused.

1. Delicious:

plussid

• võimalus salvestada järjehoidjaid üle veebi suvalisest arvutist
• märgistada (tag)
• jagada teistele ja vaadata teiste kasutajate järjehoidjaid
• leida populaarsemaid kogu järjehoidjate süsteemis (ranking)
  

miinused

• kataloogisüsteem on ebamugav (delicouse nupuribal pole järjehoidjad hierarhiliselt paigutatud). Seda on nad küll Deliciouse lehel, aga siis tuleb vastav leht avada ja FireFoxist impordituna on nad märgistatud kui Bookmarks_menu ja Bookmarks_toolbar!?
• importimisel veebilehitsejatest tehakse kataloogid märgisteks, aga eksportimisel vastupidi mitte!
  
• järjehoidjate loetelu avaneb märksa kauem kui valimisel Bookmarks Toolbar nupuribalt. Ja kui iga kord tuleb selleks veel avada Deliciouse lehekülg?
  
• RSS järjehoidjad ei tööta nii nagu seda võimaldab FireFox (live bookmarks).

Nendel, mugavusi kärpivatel põhjustel kahtlen, kas on mõtet seda süsteemi kasutada. Bookmarks.html faili kopeerimisega oma profiili kataloogist veebikataloogi saaks ka oma järjehpidjaid avalikustada ja teha omale kättesaadavaks teistes arvutites. See on küll õige veidi tülikam, kuid seda pole vaja kuigi sageli teha.
Näiteks: http://www.tmk.edu.ee/~heikki/bookmarks.html

2. Clipmarks

plussid

• võimaldab järjehoidjasse panna mitte ainult URL-i vaid ka kuni 1000 märki teksti
• videoklipi stiili kasutamine selle juures on meeldiv vaheldus
  
• võimaldab lisaks postitada blogisse, saata e-postiga ja trükkida välja (viimast ei katsetanud)
• võimalik on panna videoklipi stiilis aken kodulehele: http://www.tmk.edu.ee/~heikki/
• installeerimisel pannakse navigeerimise nupuribale nupp
  
• teksti valimine on intuitiivselt tajutav, Clipmarksi oma nupuribal saab jälgida kui palju märke on valitud
• ... võimaldab üles laadida oma pildi (aga see võib olla ka küsitav, privaatsust vähendav võimalus)
• võimalik saata järjehoidjat teistesse süsteemidesse, ka Delicious-esse
  

miinused

• installeerimine on IE puhul tülikas (FF puhul tavaline Add-on'i paigaldus)
• postitamise süsteem on keerukas ja mul õnnestus see alles kolmandal katsel
• võimaldab importida e-posti kontakte ainult järgmistest postisüsteemidest: GMail, Yahoo!Mail, AOLMail, Hotmail ja Outlook/Outlook Express {mina näiteks ühtegi neist ei kasuta}
  

Clipmarks'i võiks kasutada soovi korral selleks, et lisada veebist lühikesi tekstilõike oma veebilehele või blogisse, aga ka saatmiseks e-postiga. Siin järgnev näide meie kursuse materjalist:

clipped from lemill.net

Folksonoomia

Tavainimese mälu toimib paraku erinevalt raamatukogu kaartkataloogidest. Sageli ei mäleta me isegi raamatu autorit, vaid meie jaoks on raamat meeles kui "roheline pehmete kaantega sotsioloogia õpik". Internetis võib igaüks erinevat sisu avaldada ning puuduvad bibliograafid, kes selle kohta "kataloogikaarte koostaks". Seetõttu vajatakse veebis paindlikumat visi materjalide kirjeldamiseks kui UDK-laadsed rangelt tsentraliseeritud liigitussüsteemid. Liigitussüsteemide kasutamine veebis loob täiendavaid võimalusi materjalide leidmiseks, muidu peaksid kasutajad vaid otsingumootorite võimalustega piirduma.

Esimese nädala töö

Nädala õppematerjal
Muide, see link on tehtud atribuudiga target="_blank" aga tundub, et blogis see ei tööta!

1. Palu ühel oma kooli üliõpilasel ja ühel õppejõul oma sõnadega seletada, miks on viitamine oluline.

Õpilane Armin:
... viitamine tähendab minujaoks oma sõnadega nagu laenamine teistelt autoritelt, kes on osanud lühitalt ja täpselt väljendada antud olukorda. Lause mõtte on lühike ja tabav, mis annab edasi mingit ideed. Samas on oluline märkida ka autor kellelt laenatud, kui on see teada, et originaalsust säilitada.

Õpetaja Külli:
Viitamine on oluline info algallika näitamiseks, kui mõte mida väljendad, pole sinu originaalmõte.


2. Leia veebist üks korrektselt algallikatele viitav õppematerjal ja üks mittekorretselt viitav õppematerjal. Mis on mittekorrektselt viitava materjali puudused?

Korrektne:
Nele Parrest & Anno Aedmaa ÜLEVAATLIK ÕPPEMATERJAL HALDUSÕIGUSEST
Kasutatud on joonealust viitamist ühtlaselt kogu töös. Samas aga töö lõpus pole allikate loetelu.

Ülo Kristjuhan
Kaasaegse ergonoomika alused
Et tegemist on juba aastal 2000 TTÜ kirjastuse poolt välja antud materjaliga, tundub et seal on viitamine korras. Kasutatud on APA stiilis viitamist. Kui norida, siis kohati on kasutatud suunamist "vaata"!
lk 3 (vt Bird, 1998)
Kohati aga lihtsalt viidet
lk 39 (Benito jt, 1997)
Kas see on päris korrektne? Ühe töö osas võiks olla ühtne stiil, nagu soovitab ka Innar Liiv. Vt kirjatöö lõppu.

Jätab soovida:
Õppematerjal Eesti maalammas
Pildil on juures viide allikale /Picture: Eesti Maalamba Ühing - samas võiks veebis olla ka link, mitte ainult tekstiline viide/, kuid tekstis: "Juba 1935. aastal kirjeldas põllumajandusteadlane E. Liik maalammast..." ei ole ei linki, ega viidet teosele, kust see kirjeldus on võetud.

3. Millised nõudmised sead Sa oma üliõpilastele kirjalike tööde vormistamiseks ja viitamiseks? Kas Sinu õppeasutuses on kehtestatud üldised tööde vormistamise ja viitamise nõuded?
Neid on päris põhjalikult kirjeldatud kooli kodulehel avalikustatud juhendis:
Kirjalike tööde koostamise ja vormistamise juhend
Selles on toodud muu hulgas ka viidete kasutamise juhised. Juhendit on regulaarselt üle vaadatud ja täiendatud. Viimati sai seda tehtud eelmisel õppeaastal ning juhend hakkas kehtima käesolevast aastast (juhend_2007vol2).

Vormistamist käsitleb selles juhendis kolmas peaükk.
3. TÖÖ VORMISTAMINE
3.1 Üldised vorminõuded
3.2 Tiitelleht
3.3 Sisukord
3.4 Viitamine
3.5 Tabelid
3.6 Joonised
3.7 Valemid
3.8 Kirjanduse loetelu
3.9 Lisad

Tundub, et IT inimesed eelistavad APA stiili [APA - American Psychological Association].
Innar Liiv: {http://innar.com/doku.php?id=research 12.10.2008}
Teiste mõtete kasutamisel ning viitamisel on ka peale sisulise külje oluline tehniline vormistus, s.t. vastus küsimusele “kuidas viidata?!”. Aktsepteeritud viitamise tehnikaid on mitmeid. Kui teil mingi formaat on juba “käes” ning olete harjunud seda kasutama, siis probleemi pole - kasutage, kuid olge samas süsteemis töö lõpuni järjepidevad. Kes pole väga viitamisega pidevalt tegelenud ning on “valge lehena” nõus järgmima suvalist viitamissüsteemi, siis lihtsuse ja loetavuse mõttes soovitan APA stiili.

Lisaks huvitavaid linke, mis leitud töö käigus:
Arutelu: http://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia_arutelu:Viitamine
Wikipeedia tsiteerimisstiilid: http://et.wikipedia.org/wiki/MediaWiki:Cite_text

Allikate ja viitamise kursus

Selle kursuse ainevaldkond on uus ja kindlasti huvipakkuv.
Kursuse lingid:

• http://beta.wikiversity.org/wiki/T%C3%B6%C3%B6_allikatega%2C_viitamine_ja_viidete_haldamine_e-%C3%B5ppes
• http://lemill.net/community/people/Hans/collections/too-allikatega-viitamine-ja-viidete-haldamine-e-oppes
• http://viitamiskursus.edublogs.org/

Olen korduvalt mõelnud del.icio.us peale, aga pole senini kasutamiseni jõudnud.
Kasutan näiteks kolmes eri arvutis erinevaid veebilehitsejaid (Seamonkey, Firefox) ja siis võib mõni järjehoidja küll õigel ajal leidmata jääda. Aastatega on neid paras ports ka kogunenud. Samas olen harjunud FireFoxi järjehoidjatega. Eriti meeldib mulle RSS-i integratsioon FireFoxi.


Siia lisan siis viite selle ilusa ja poolläbipaistva auto allikale:
http://homepage.ntlworld.com/bobosola/pngtestfixed.htm (12.10.2008)
Esimese nädala kavas on flashmeeting videokonverents, aga kuna oleme haridustehnoloogidega 4.-10. oktoobrini Inglismaal, kus Internet on tõenäoliselt meie jaks kättesaamatu {hotellis küsitakse 5£ tunnis} võib tekkida raskus selles osalemisega.

Mõni tund hiljem: meenub, et aastal 2005 sai kursuse E-õppe metoodikad ja tehnoloogiad raames Flashmeetingut katsetatud. Ja isegi tollased vestlused ja videod on veebis alles.